Реферат: Водоснабжение
Forseeritud reziimil on filtratsiooni kiirus:
N1 –remondisolevate filtrite arv; N=1
<10m/h
Filtri kihi paksus on 1,5m. Filtri uhtumine toimub veega, mida voetakse puhtavee reservuaarist. Uhtevett kulub ühele filtrile quh=A*w
A –filtri pind; A=46.5m2
w– uhtumise intensiivsus; w=12l/s*m2
quh=46.5*12=558l/s=0,558m3/s
Uhtumise toimub pilukuplite abil, mis on kinnitatud keermega filtri kahekordse põhja külge. Voolukiirus piludes on 1,5m/s, pilude läbimõõt on 0,6mm. Pilukupleid on 40tk/m2, seega ühel filtril 40*46.5=1860tk.
Ühtevesi kogutakse ära filtri pinnalt renniga. Rennid on
roostevabast plekist poolringikujulised. Renni servad peavad olema rangelt
horisontaalsed ja ühes tasapinnas. Renni laius: Br=K*
K – tegur. Poolringikujulise rennipuhul k=2
qr – renni vooluhulk; qr=0,558m3/s
ar - tegur; ar=1,5
Br=2*
Renni vertikaalosa kõrgus:
Renn paigaldatakse paralleelselt filtri lühema küljega. Dh=He/100;
H – filtrikihi paksus; H=1,5m
e – filtrikihi paisumise protsent; e=45%.
Dh=
Renni põhi on languga (i=0,01m) kogumiskanali poole kui filtri külg (lühem) on 6m, siis renni põhja kõrguste vahe renni alguses ja lõpus on 0,01*6=0,06m.
Kogumiskanali põhi asub allpoolrenni põhja Hkan võrra:
Hkan=1,73*
qk – kanali vooluhulk; qk=0,558m3/s
Bk – kanali laius; Bk=0,7m
Hkan=1,73*
Vee liikumise kiirus kanali lõpus:
Vkan=qkan*Bkan*Hkan=0,558*0,7*0,8=0,3m/s
Uhtevesi pumbatakse puhta vee reservuaarist. Uhtepumba valikuks summeerin rõhukaod:
1) pilukuplites
xp – kohttakistustegur; xp=4
Vpilu – vee väljavoolu kiirus; Vpilu =1,5m/s
hpilu=
2) filtri kihis hf=(a+b*w)*Hf
a – tegur; a=0,76
b – tegur; b=0,017
w - uhtumise intansiivsus; w=12l/s*m2
Hf – filtri kihi paksus; Hf=1,5m
Hf=(0,76+0,017*12)1,5=1,45m
3) juurdevoolutorustifus. Kasutan Hazen-Williamsi graafikut ja leian, et vooluhulgal q=0,558m3/s ja kiirusel V=1,88m/s on toru läbimõõt 600mm ning rõhukadu 25m/1000m kohta. Toru pikkus l=50m, seega juurdevoolutorustikus on rõhukadu:
hjv=
Kogu rõhukadu h=hpilu+hf+hjv=0,46+1,45+1.25=3.16m.
Pumba vajalik tootlikus on 558l/s. Valin pumba 20НДн730, n=73.6мин-1.
v Puhta vee reservuaar
Reservuaari maht on arvutatav W=3*Qt+Quh+Q5%
Qt – tuletõrje vooluhulk m3/h; Qt=208.3m3/h
Quh – veehulk filtrite uhtumiseks. Arvestatakse kahe järjestikulise uhtumisega Quh=0.558*2*6*60=402m3
Q5% -puhtavee reservuaari reguleeriv maht on 5% ööpäevasest toodangust: Q5%=0,05*109000=5450m3
W=3*208.3+402+5450=6477m3
Reservuaari gabariidid: pikkus 44m, laius 30m, kõrgus 5m.
REAGENDIMAJANDUS
v Osoon
O3 kogus on 3 mg/l. Seega O3 kulu on 3*109000g/d=327kg/d.
v Koagulant
Koaguleerimiseks kasutatakse Al2(SO4)3 – alumiiniumsulfaati. Koagulant kogus on
Dk=4
V – toorvee värvus; V=60°
Dk=4
=34mg/l
Koagulandi kulu on 34*109000=3706000g/d=3706kg/d. Toimub koagulandi kuiv
Hoidmine ja märg annustus. Vajalik koagulandi lao pind on
AL=
Q – veepuhastusjaama ööpaevana toodang; Q=109000m3/d
Dk – koagulandi kogus; Dk=34mg/l
T - koagulandi säilitamise kestvus; T=30d
a - vahekäikude lisapinda arvestav tegur; a=1,15
pc – veevabakoagulandi sisaldus tehnilises produktis; pc =45%
Go – koagulandi mahu mass; Go=1,1t/m3
hk – koagulandikihi paksus laos; hk=3,5m
AL=
Koagulandi lahustamiseks kasutatakse lahustuspaake, kuhu reagent laaditakse greiferiga. Paagi maht on:
WL=
n – ajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=9h
bL – lahuse konsentratsioon paagis; bL=20%
WL=
=
2.1m3
Paagi gabariidid 1,3*1.3*1.3m. Lahustuspaake on 3. Lahustuspaagist suunatakse lahus edasi lahusepaaki, kus see lahjendatakse 12%-ni. Lahusepaagi maht on:
W=
b – lahuse konsendratsioon lahusepaagis; b=12%
W=
=3.5m3
Lahusepaagi gabariidid 1,55*1.55*1.55m. Paake on 3.
Lahustamiseks nii lahustus- kui lahusepaagis kasutatakse suruõhku. Arvutuslik õhukulu lahustuspaagile:
qõ=a*b*8
a - paagi laius; a=1.3m
b – paagi pikkus; b=1,3m
8 – õhu kogus l/s m2 kohta;
qõ=1,3*1,3*8=13.52l/s
Arvutuslik õhukogus lahusepaagile:
qõ=a*b*4
a - paagi laius; a=1,55m
b – paagi pikkus; b=1,55m
4 – õhu kogus l/s m2 kohta;
qõ=1,55*1,55*4=9.61l/s
Kogu õhukulu on 13.52+9.61=23.13l/s.
Reagendi annustamine toimub annustuspumba abil.
v Lubi
Lupja (CaO) kasutatakse kelistamiseks.Lubja kogus on arvutatav:
DL=eL*(
)
eL – lubja aktiivosa ekvivalentmass, eL =28mg/mg*ekv
ek – koagulandi aktiivosa ekvivalentmass; ek =57mg/mg*ekv
Dk – koagulandi kogus; Dk=34mg/l
Lo – toorvee leelisus; Lo=1,1mg*ekv/l
1 - jääkleelisus
DL=28*(
)=16,7mg/l
Lubja kulu on 16.7*109000=18203000g/d=1820kg/d. Lubi saabub veepuhastus jaama kustutamata tahkel kujul ning teda säilitatakse laos. Enne vette lisamist lubi kustutatakse. Kustutamata tükid ja lisandid eraldatakse hüdrotsükloni abil. Puhastatud suspensioon suunatakse lubjapiimapaaki, kus toimub pidev segamine tsirkulatsioonipumpade abil. Lubjapiima paagi maht:
WLP=
Qt – tunnivooluhulk; Qt =4542m3/h
n – ajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=3h
DL – vajalik lubja annus; DL =16.7mg/l
bLP – aktiivaine sisaldus lubjapiimas; bLP =5%
gLP – lubjapiima mahumass; gLP =1t/m3
WLP=
=4.55m3
Paagi gabariitideks on: diameeter 1,46m, kõrgus 2,7m. Paigaldatud on 3 paaki, millest 1 on reservis. Lubjalahus valmistatakse lubjapiimast kahekordse küllastusega saturaatoris. Selitatud ja küllastunud lubjalahus kogutakse rennidega kust ta annustuspunba abil lisatakse puhastatavale veele.
v Flokulant
Flokulandina kasutatakse polüakrüülamiidi (PAA). Flokulandi koguseks on 1% hõljuvaine hulgast 0,75mg/l. Flokulanti kulub 0,75*109000=81750/d=81.75kg/d.
PAA lisatakse vette lahusena, mis valmistatakse tehnilisest produktist (geel), selle mehaanilise segamise teel veega. Otstarbekas on lisada lahust ville konsendratsioon ei ületa 0,1%. Lahjendamine toimub ejektori abil.
v Kloor
Kloori normatiivne annus järelkloorimisel on 0,75mg/l. Seega arvutuslik kloori kulu on 0,75*109000=81750g/d=81.75kg/d.
v Veepuhastusjaama kõrgusskeemi arvutus
Seade |
Rõhukadu, m |
Veepinna kõrgusmärk |
Mikrofilter |
0,6 | 9,3 |
| Mikrofiltrist-kontaktbasseini | 0,2 | |
| Kontaktbassein | 2,0 | 8,5 |
| Kontaktbasseinist segistisse | 0,2 | |
| Segisti | 0,2 | 6,3 |
| Segistist-flokulats.kamber/setitisse | 0,4 | |
| Flokulats.kamber/setiti | 0,8 | 5,7 |
| Flok.kamber/setitist kiirfiltrisse | 0,6 | |
| Kiirfilter | 3,5 | 4,3 |
| Kiirfiltrist puhtavee reservuaari | 0,8 | |
| Puhta vee reservuaar | 0 |
v Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine.
Kasutusel on uhtevee korduvkasutuse süsteem. Filtrite pesuvesi suunatakse kogumisrennide ja- kanali kaudu ühte keskendusreservuaari, kus ta osaliselt setib. Väljasettinud liivaosakesed ja hõljum suunatakse reservuaarist kanalisatsiooni. Ülejaanud osa pesemisveest suunatakse segistisse, kust algab tema täielik puhastamine.
Sette massi moodustab horisontaalsetitist välja settinud sete. Sette kogumine toimub mudaväljakule, kuhu toorsete juhitakse rennide abil 0,3m paksuse kihtidena.
vee jaotusvõrgu arvutus
109000m3/d=1261.6l/s
227.1l/s 69.1l/s 126.2l/s
 |
|||||
 |
 |
||||
1 220m 2
240m 3
734.5l/s 661.4l/s
250m 250m 250m
300l/s 10l/s 535.2l/s
 |
 |
 |
138.8l/s 75.7l/s
315.4l/s
4 220m 240m
10l/s
219.8l/s
5 6
250m 250m
151.2l/s 164.1l/s
126.2l/s 189.2l/s
 |
 |
220m
 |
|||
 |
|||
7 25l/s 8
|
№ |
Läbimõõt, mm |
Vooluhulk, l/s |
Rõhukadu,m |
| 1-2 | 800 | 728,14 | |
| 2-3 | 800 | 654,28 | |
| 3-6 | 700 | 528,08 | |
| 1-4 | 500 | 306,46 | 1,735 |
| 4-5 | 125 | 9,37 | |
| 2-5 | 125 | 10,77 | |
| 6-5 | 450 | 212,68 | |
| 4-7 | 400 | 158,29 | 1,515 |
| 7-8 | 200 | 32,09 | 2,035 |
| 5-8 | 400 | 157,11 | |
| 9-1 | 1000 | 1261,70 |
|
№ Punkt |
Vooluhulk,l/s |
Kõrgusmärk,m |
| 1 | 227,10 | 43,50 |
| 2 | 63,10 | 42,80 |
| 3 | 126,20 | 41,10 |
| 4 | 138,80 | 39,70 |
| 5 | 75,70 | 39,10 |
| 6 | 315,40 | 38,60 |
| 7 | 126,20 | 36,80 |
| 8 | 189,20 | 36,50 |
| 9 | -1261,70 | 43,50 |
1*10mH2O+3*4=22m
22+Dh=22+(1,925+2,15+3,03)-(43,5-36,5)=22,105m –veetorni kõrgus.
Kasutatud kirjandus:
1. Справочник проектировщика. (Водоснабжение населённых мест и
промышленных предприятий). Москва 1967г.
2. Н.Н.Абрамов. Водоснабжение. Стройиздат.1982г.
3. Справочник. Очистка природных и сточных вод. Л.Л.Пааль, Я.Я.Кару,Х.А.Мельдер,Б.Н.Репин. Москва 1994г.
4. Г.Н.Николадзе. Технология очистки сточных вод. Москва 1987г.
